November

Viimati blogisin vist septembris? 

Polegi nagu midagi öelda. Koolis on nagu ikka, hetkel olen enam-vähem rahul. Kool ise on super, õhkkond on vaba. Inimesed on toredad, nii-nii toredad! 

Ma olen väga rahul. Ma ei ole enam nii ärevuses, kui eelmises koolis. Ma ei tõuse hommikuti mõttega, et pean jälle kooli minema. Mulle meeldib koolis käia. Tegelikult on alati meeldinud, teadmiste omandamise pealt. Kuid eelmise kooli õhkkond... Parem isegi mitte mõelda sellele. 

Õppimise koha pealt on veidi raske, aga gümnaasium siiski. Ja nagu ma alati öelnud olen - koolis positiivsete tulemuste saavutamine oleneb alati inimesest endast. Tahtest. Kui ikka kodused ülesanded ära teed ja õpetajat kuulad, peaks kõik kohale jõudma. Erandeid (minu puhul reaalained) leidub ka, kus pead veidi rohkem pingutama, kui muidu. 

Oma enda tunnetest on vist lambine rääkida. Päris pikalt olen juba äärmiselt segaduses olnud mida tunda ja kuidas tunda. Aga see on okei, see läheb üle. Kõik on hästi. 

No vaata ja imesta kui ilus su kodulinn ikka on

Sügis südames!

Oioi Jaan, meie kitarrimeister ja mis kõigi muude kunstide meister!

Demonstratiivne pilt mu külglõikest (sidecut)

Ei ausalt kõik on ok

Nägu pole oluline, lehekuhjad on põhilised!

Nägemiseni

ma ei tea

Hej! 

Ei tea, mida rääkida. Kaua aega on möödas mu viimasest postitusest. Lisan paar(kümmend) pilti hiljem, siis võib olla saate vähegi aimu, mis toimunud on.

   Augusti viimasel päeval kihutasin Tallinnast siia, Pürksi. Kui imelik see ka poleks, koduigatsust pole siiamaani tulnud. Rohkem igatsen teatud inimeste järele, mälestuste järele. Aga seda tunnet, et tahaks jälle oma kodulinna tagasi, oma tuppa ei ole.

   Praeguseks tiksub siis kolmas nädal Pürksis. Kool on päris normaalne olnud, esimesed kaks nädalat oli väga lihtne sest a) sisseelamine, anti aega b) rets. Nüüd läheb aina raskemaks loomulikult. Praeguseks on hinded enam-vähem korras aga kardan väga reaalainete pärast, mis mul nõrgad on. Keskmine hinne on 4.8 veel, eks näib mis aasta lõpuks sellest saanud on. 

   Ühikas on nagu ühikas ikka.

   Praegu istun kauem üleval loodan, et äkki meenub mõni inimene, kes teaks keskajast või psühholoogiast midagi, sest mu pea on täiesti tühi aga esitlus peab tehtud saama. 

   Üldiselt on olukord ikka veel mitte just kõige parem. Kõik on tore, inimesed on sõbralikud jne aga ma ei suuda ikka leida seda osa endast, mis paneks mind pingutama ka hingerahu nimel. Ma ei suuda ikka veel õnnelik olla. Õigemini ma ei lase endal seda teha, ma kardan liiga palju. Mida ma kardan, mida ma kardan, mida ma kardan. Kurat küll. 

 Lõpetamine, mingit paremat pilti võib-olla leiaks, kui viitsiks keskenduda sellele 

Olin ka Tartus, Liisi lõpetamisel

sidecut came back

JMKE Punk' n Rollil 

Peale nende oli paar teist sündmust ka, aga pilte ei ole hetkel avutis ja ausalt ei viitsi neid laadida ka. Põhimõtteliselt saate mingi ettekujutuse kui see teid huvitamagi peaks. Ma proovin superpositiivne olla aga see ei tule välja eriti, ma ei jaksa lihtsalt. Ma ei jaksa ma ei jaksa. Ah, vahet pole. Elan üle küll, siiamaani olen elanud siis elan edasi ka. 

http://sleepy-misery.tumblr.com/

Tere, rahvas.

Egas midagi - 9. klass on läbi ja nüüd vean oma kere vaid konsultatsioonideks ja eksamiteks kooli. Kui ausalt öelda siis hinnetega olen ma suhteliselt rahul. Kuna on toimunud tutipäev ja viimane koolipäev, siis palju sai pildistatud. Vahepeal oli kõrbekuumus, nüüd on nagu sügis. Mida sa selle eesti ilmaga ikka peale hakkad.

Näpsasin pildi Liisu Tumblrist, selline vaade avanes kooliaknast täna päeval. 

Iluund!

Agnes

Mai

Ja käes on mai. Ma muidu käisin Inxuga õues. Britaga ka. Siin on pilte loodusest, linnast ja kõigest muust... Lihtsalt niisama. Pildid on halva kvaliteediga, kuna telefoniga tehtud.

Kohtla-Järve, umbes kell pool kuus hommikul

Kohtla-Järve, jälle, umbes pool kuus hommikul

Tartu, kell kaheksa õhtul 

Bussiaknast klõpsatud pilt. Marsruut oli Tallinn-Tartu, aga pole päris kindel, kuna ma olen viimaselajal VÄGA palju bussiga sõitnud.

Bussiaknast tehtud pilt, Tallinnasse sissesõit

Jällegi bussiaknast väljavaade Emajõele...

Tartu, umbes kell 11-12 lõunal, märts

Kohtla-Järve

 Kohtla-Järve park, umbes kell üheksa õhtul

Taevas oli ilus. Ilusam, kui pildilt näha on.

Vaade K-J tiigile ja pargile

 See tsitaat on seal vist juba kümme aastat olnud. 

K-J, Keskallee

Panoraam pargist... 

Ja see pilt on täiesti lampi metsas tehtud. Siis, kui soojad päevad olid.

Märtsis Tartus

Ma pole fotograaf. See on lihtsalt minu blogi ja ma postitan siia pilte, mida klõpsanud olen... 

- A

Katsed ja vestlused

Mõtlesin, et kuna paljud on pärinud, mida vestlustel küsitakse, siis teen (pisikese) kokkuvõtte:

Inglise keelsetes vestlustes küsiti:
1. Miks me peaksime just sinu valima?
2. Mida sa uuest riigikogust arvad?
3. Kas sa arvad, et Ukraina olukord võib ka meid puudutada?
4. Kas sa loed raamatuid inglise keeles?
5. Mis su lemmikõppeained on?
6. Kus näed ennast viie aasta pärast?
7. Mis sind huvitab?

Eesti keelsetes:
1. Miks just *kooli nimi*?
2. Kas sa raamatuid loed? Mis raamatuid sa oled? Kui palju sa loed? Mis keeles sa loed?
3. Mida maailma uudistest tead?
4. Kuidas su keemia kolmest viis sai?
5. Miks su käitumine "hea" on?
6. Kus sa Tartus/Tallinnas elama hakkaksid?
7. Mitu eestikeelset kooli Kohtla-Järvel on?
8. Millised õppeained sind rohkem huvitavad?
9. Millised õppeained sulle rohkem muret valmistavad?
10. Kui saaksid südame järgi valida, siis mis kool oleks sinu valikus esimene?
11. On sul võimalus enda kooli ka edasi jääda?
12. Mida su vanemad sellest arvavad, et üksi elama tahad tulla?
13. Räägi endast (see oli inglise keeles ka.)
14. On sul meile ka küsimusi?

Meelespea:
*Naerata (eriti, kui tüdruk oled)
*Ütle tere.
*Täna.
*Ütle head aega.
*Ära hiline.
*Ära sinata õpetajaid.
*Proovi vastata piisavalt kiiresti, kuid mitte otseselt peale küsimuse esitamist (muidu tundub, et oled paanikas ja närveerid, mida sa muidugi teedki, aga sa ei tohi seda muljet jätta)
*Tunne ennast mugavalt ja oska küsimusi küsida.
*Oska oma vastuseid põhjendada.

Igatahes... Hetkel on tõesti selline tunne, et kuhugi kohe ei saanud. Aga nüüd on vaja oodata, oodata oma mõtted ja lootused segamini. Midagi muuta enam ei saa.

Nägemist, lugejad.

Kohtla-Järve - Tallinn - Tartu - Kohtla-Järve

hey,

 14 märts käisin Tallinnas katsetel. See ei läinud eriti hästi. Sisse arvatavasti ei saa, vestlusele ammugi mitte.

 16. märtsil sõitsin Tallinnasse tagasi, kordasime tädi ja ta sõbrannaga veel hiliste öötundideni matemaatikat ja siis rändasin ühiskatsetele hommikul. Ühiskatsed on rasked, ausalt on. Minu jaoks olid igatahes.
 Õhtul sõitsin Liisi juurde Tartusse. Kaare peatuse juures buss valgusfoori pärast peatus, ma jooksin ette ja palusin, et ta mind välja laseks. Lugesime siis 3...2...1, ta avas uksed ja ma jooksin oma 3-5kg'se kotiga välja ja jooksin kuni valgusfoorini. Jõudsin Liisi juurde ja õppisime veidi.
 17. märtsil olid Miina Härma katsed. Matemaatika oli selline keskmine, inglise keel oli suhteliselt raskevõitu ja eesti keelt ei olnudki. Kindlasti lihtsam, kui Tallinnas.
 18. märtsil olid Jaan Poska gümnaasiumi katsed. Lihtne oli, väga palju loogika küsimusi oli ja "Kes oli Jaan Poska?" "Mis linn oli Hansapealinn?" "Missuguse sõja järgi on tehtud Detsembrikuumus?" Jne. Hästi palju silmaringi küsimusi ka, ausaltöeldes. Sain vestlusele!
 19. märtsil olid Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi katsed ja ma oskasin matemaatikas peaaegu kõike. Inglise keeles samuti. Eesti keeles kah. Kuigi katsete ajal olen ma väga palju hakanud kahtlema oma eesti keeles. Võib-olla on see mu keskkonnast. Kurat seda teab.

Vaba aeg Tartus: Enamus ajast töllasime linnas ringi. Kaks ööd olin Liisi pool ja siis kolisin Emma poole. 21. märtsil oli foorumi kokkutulek. Alguses seisime suudlevate tudengite ees nagu idioodid aga hiljem liikusime piljardit mängima. Mängisime tunnikese ja siis läksime sööma. Peale söömist saatsime ühe tüduku bussile ja siis ma lahkusingi juba. Tagasiside: Nii tore oli kõiki näha, ausalt.
Peale seda läksin Emma poole, seal vaatasime mingit õudukat ja istusime terve öö üleval. Laupäeva lõunal sõitsin koju.
Tegelikult jäin tartus veidi haigeks ka. Kõik algas kurguvaluga, selle sain välja ravitud aga siis tuli nohu... Ja nüüd olengi veidi tõbine, aga saan välja ravitud küll. Palju teed ja voodi on mu parim sõber.

Sain vestlusele! :)

silmad jne

- Agnes

Nobody is going to save you

Nii, olen laisk. Ma tean. Vabandust.

"Uus aasta, uus mina!" 

Ei, ma olen ikka veel samasugune. My friends think they've lost me but I'm still the same.
Jaanuar on mul täitsa meelest läinud, kohe üldse ei kujuta ette, mida ma tegin. Jaanuaris tuli selline lumi maha, et anna minna. Joonistasin palju.. Viimaselajal üldse joonistan palju. Ma ei tea, mis mul viga on. Kirjutan ka, mingeid suvalisi tekste, mis ei oma mitte mingisugust tähtsust teiste inimeste jaoks. Need on enamasti sellest, kui tüdinenud ma pidevast rutiinist ja üksluisetest inimestest olen. Aga ei, meil siin ju kõik toredad, head, parimad. Jaanuar oli sellepärast ebamugav, et klassis on tekkinud jälle mingid vastasseis ja see ajab mind veidi rööpast välja... Aga saan hakkama vist.
Veebruaris käisin Emma sünnipäeval. Kui mäletan õigesti siis oli see 1.-2. veebruar. Normaalne koosistumine oli isegi, kui aus olla. Lühidalt öeldes vaatasime õudukat, sõime kapsast, mängisime GTA 5'te. Magama jõudsime umbes poole seitsme aeg, magasime kolmekesi ühes voodis (Meelisel oli uhke, sai kahe tüdruku vahel magada). Hommikul läks kiireks, sõime paar pitsat. Sain autoga linna ja juba jooksingi bussile.
Perega käisime Kiviõlis ja Pannjärvel üks nädalavahetus. Õed käisid suusatamas.
Sõbrapäev oli OK. Egas polegi sellest midagi rääkida. Awkward oli, sain shokolaadi isegi, klassiõdedelt (ohoh).
24 veebruaril toppisin kleidi selga ja nägin välja nagu tüdruk. Kleit oli sinine, polnudki must. Aga noh, kleit oli tumesinine nii, et... Jah. Käisin klassiõel külas ka, mitu korda, sest ta taastus operatsioonist. Nüüd on juba koolis tagasi.
Olen kolm päeva hommikul jooksmas käinud. Liitusin küll grupiga "100 päeva hommikujooksu" kuid ma ei usu, et 100 päeva suudan vastu pidada. Täna juba ei näinud, et tee on libe ja järgmisel hetkel embasin asfaldit.. Jalg on veidi paigast ära ja käed natuke katki aga eks homme läheb siis kõndima hommikul. Siis saab ühe hea metsaringi teha.
Katsed on tulekul. Ma teen 10'sse kooli katsed (ei, ma ei ole hull.. okei, võib-olla natukene). See arv vist iseloomustab suurepäraselt kui väga ma siit ära tahan. Ehk siis läheneb täielik õppimine ja katsete lõpuks olen vist väga läbi. Tavaliselt tehakse ikka paari-kolme kooli katsed. Aga küll ma hakkama saan, küll ma kuhugi saan.

Olgu, see on kõik. Niigi venis pikaks. Lisan veel pildid ka

            Kes ütles, et Kohtla-Järve on kole linn?

          Hommik...

- A.