Friday, October 30, 2015

kes ma olen
ma olen ennast kohe täitsa ära kaotanud
ma olen üks suur must auk
ainult nahk ja kondid
ma olen vist isekas
väga isekas
väga väga isekas
egoistlik lausa

laiskvorst ka
loodan ka liiga palju
ja kurat miks
ma üldse asja edasi ajan
kui tean
et sellest ei saa asja
miks ma annan omale lootust

mul polegi midagi enam jäänud
peale lootuse
olen loll
ja lohutan end
aga mis siis kui
lootus pudeneb ka käest
nagu lehed puudelt

kurat ma ei taha
ma ei jaksa
ainult üksi
iseendasse
uskuda

Monday, October 5, 2015

naljakas

ma olen väsinud
kõigist ja kõigest
ja kõige enam
iseendast
 --------

panin blogi kohe uhkelt privaatse peale
et keda ikka kotib
ja kellele ma siis ikka kirjutan
kui mitte iseendale
oma kuradi hala
kogu aeg kõigile haletsen
ja Anetti ema ütleb,
et olen kinnine
ja katki
aga sitta ma olen kinnine ja katki
lihtsalt üks väike ärahellitatud plika

nädalavahetus oli segane
sõna otseses mõttes kohe
sõitsime reedel Tartusse
ja valisime esimeseks peatuseks
TÜ ühika
kus kohe riiete vahetamine käiku läks
sest ega hilisõhtusel sügisel
'Tartu peal palavaks ei lähe

Olime just teel kaubamaja juurde
ja kohe mitu korda pani imestama see Tartu
mida me silmad ka ei pidanud nägema
aga eks elu olegi selline, veidi ootamatu

kaubamaja juures veetsime head 20 minutit
vähemalt
vist
sest ajataju ei ole viimaselajal just kiita
aga ühel hetkel liikusime Pirole
kus veetsime ka natuke aega
ja naersime Signega poiste üle
või siis pigem facepalmisime
või siis tegime mõlemat
egas kumbki pole kehv valik

aga ühel hetkel tuli hiilgav mõte Treppi minna
mis on isegi päris muhe koht
mulle täitsa meeldis
ja sain kinnitust, et tegelikult
ma vist polegi nii väga eemale peletav

Zavoodis me jõudsime vähe olla
keha kinnituseks otsustasime hoopis fastersisse minna
ja noh peale seda olid kõik juba piisavalt väsinud
et hoopis koju minna
ja Helerit nägin ka, see oli tore
aga tee koju ei olnud just väga meeldiv

Laupäeval sai shoppamas käidud
sest mis oleks üks hea trip kuskile
ilma kohalikke antiik ja vanakraamipoode külastamata
nii, et saigi siis üks uus kampsik muretsetud
ja raamatupoes rindi tuhnitud
kui see viimane üldse sõnagi on

külastasime ühte kohvikut ka
väga hubane
ja leidsin taaskond kinnitust sellele,
et õigete inimestega on kohe hea rääkida
ja neid kuulata veel parem

Aga Pirol juhtus jällegi naljakaid asju
mis vist võivad jääda meie teada
sest miks mitte
lühidalt öeldes
oli tore olla 10 minutit lesbi tüdrukuga
kes on niivõrd vahva

Germol õnnestus vastu posti kõndida
selle üle sai veidi naerdud
õnneks ta ise ka naeris, niiet süüdi ei pidanud ennast tundma
samas kui tihti sa ikka näed inimest
kes on just vastu posti kõndinud

Pühapäeval kolasime veel mööda poode ringi
ja söödsime linde
ja kui poisid linna jõudsid siis lähenes bussiaeg ka
ja pidigi Tallinna poole sõitu minema
aga kohe üldse ei tahtnud tegelikult minna

suurem kurbus tuli hoopis Pürksi bussis
no mida ma teen siin
ja kuidas ma saan hakkama
ja mis kuradi mõtet sellel kõigel üldse on