Hej!
Ei tea, mida rääkida. Kaua aega on möödas mu viimasest postitusest. Lisan paar(kümmend) pilti hiljem, siis võib olla saate vähegi aimu, mis toimunud on.
Augusti viimasel päeval kihutasin Tallinnast siia, Pürksi. Kui imelik see ka poleks, koduigatsust pole siiamaani tulnud. Rohkem igatsen teatud inimeste järele, mälestuste järele. Aga seda tunnet, et tahaks jälle oma kodulinna tagasi, oma tuppa ei ole.
Praeguseks tiksub siis kolmas nädal Pürksis. Kool on päris normaalne olnud, esimesed kaks nädalat oli väga lihtne sest a) sisseelamine, anti aega b) rets. Nüüd läheb aina raskemaks loomulikult. Praeguseks on hinded enam-vähem korras aga kardan väga reaalainete pärast, mis mul nõrgad on. Keskmine hinne on 4.8 veel, eks näib mis aasta lõpuks sellest saanud on.
Ühikas on nagu ühikas ikka.
Praegu istun kauem üleval loodan, et äkki meenub mõni inimene, kes teaks keskajast või psühholoogiast midagi, sest mu pea on täiesti tühi aga esitlus peab tehtud saama.
Üldiselt on olukord ikka veel mitte just kõige parem. Kõik on tore, inimesed on sõbralikud jne aga ma ei suuda ikka leida seda osa endast, mis paneks mind pingutama ka hingerahu nimel. Ma ei suuda ikka veel õnnelik olla. Õigemini ma ei lase endal seda teha, ma kardan liiga palju. Mida ma kardan, mida ma kardan, mida ma kardan. Kurat küll.
Lõpetamine, mingit paremat pilti võib-olla leiaks, kui viitsiks keskenduda sellele
Olin ka Tartus, Liisi lõpetamisel
sidecut came back
JMKE Punk' n Rollil
Peale nende oli paar teist sündmust ka, aga pilte ei ole hetkel avutis ja ausalt ei viitsi neid laadida ka. Põhimõtteliselt saate mingi ettekujutuse kui see teid huvitamagi peaks. Ma proovin superpositiivne olla aga see ei tule välja eriti, ma ei jaksa lihtsalt. Ma ei jaksa ma ei jaksa. Ah, vahet pole. Elan üle küll, siiamaani olen elanud siis elan edasi ka.
http://sleepy-misery.tumblr.com/
