Mu Muusikakool.
Ma läksin sinna vist 2007'l aastal. Kõik tundus põnev, siis me olime veel vanas majas. Kõik oli uus ja nii edasi. Mäletan, kuidas mingid vanemad tüdrukud jooksid õpetaja poole ja küsisid, mis nad eksamihinneteks said.. Mäletan, kuidas me tundides alati vastasime, üles tõusime jne.. Ühel päeval toodi õpsile mingi läpakas või arvuti vms. Ja sellel oli mingi taustapilt, kus peal olid kalad, mis ujusid. Järgnevad pool tundi möödusid kalu vahtides ja naerdes. Me laulsime ka, suhteliselt palju tol ajal.. erinevalt viimastest aastatest.
Mu esimene või teine flööt oli selline suur kohver. Ja siis, kui mul parajasti tundi ei olnud või ootasin tunni algust, siis me teisel korrusel diivanite peal mängisime alati poiste ja tüdrukutega, et mu kohvris on raha ja nii edasi, igasugust pulli tegime. Mäletan veel seda, kuidas meid klassist vahel välja saadeti, kuna naersime liiga kõvasti.. õpetaja saatis rahunema meid.. ja kuidas seal üks poiss meile vahepeal spritet ja igasuguseid teisi asju andis juua ja lõbustas, et meil ainult igav poleks.. :D ma ei mäleta eriti kahjuks neid aegu, ma ei mäleta eriti isegi oma sisseastumis katseid, aga ma tean, et ma pidin mingit rongsesõitu laulma vist.
Mingil aastal kolisime me teisse majja ümber, kõik oli jälle nii uus. Sellest ajast mäletan ma ikka vägagi palju.. näiteks solfi tunde, kus me kõik naersime ja rääkisime, jõudsime õpetaja ka naeruni viia vahepeal. Solfi õpetaja on üldse tore, vahel väga kuri :D Aga ma mäletan, kui ma nii solvusin, et klassist välja läksin ja ukse kõmakaga kinni lõin.. õpetaja ei olnud just kõige õnnelikum selle üle. Nii mõngi kord visati mind tunnist välja, sest ma rääkisin liiga palju. Aga juhtub ju, või mis?
Flööditundidest mäletan nii palju, et mu esimene õpetaja ei olnud üldse karm, ta oli tore, rõõmsameelne ja naeratas kogu aeg. Ja ta õpetas väga hästi. :)
Kontsertmeister vaheldus mul, eriti ei mäleta ma esimest.. aga ma mäletan Asta Jugaste't. Ta võis olla karm ja terav kuid samas alati, kui me leppisime enne konterdi aja kokku, et asjad uuesti läbi mängida või üldse harjutada, sain ma tibakese targemaks ja teadsin paremini, kuidas asju meelde jätta või paremini mängida.
Teine flöödi õpetaja tuli meile siis, kui esimene koolist lahkus.. Alguses oli temaga raske harjuda, kuna olime ju kõik tegelikult harjunud eelmisega, aga ajapikku sain siiski harjutud. Ja tema õpetamistaktika on väga hea.. Nii kahju on lahkuda muusikakoolist.
Orkestrites oli alati lõbus. Meie õpetaja on otsekohene aga nii naljakas, et ma tõesti ei tea.. ja orkester tekitas mingi hea sooja tunde sisse, lihtsalt inimesed tulevad kokku ja mängivad oma pille. Isn't it amazing? Minu arust oli see tunne nii hea. Mäletan, kuidas ükskord käisime kuskil.. Sillamäel vist esinemas, Ja me läksime sinna vist mingi 4 tundi varem. Ja kui lõpuks lavale jõudsime, lihtsalt istusime ja mängisime ära. Ja see oli nii mõnus, no ja siis, et oli vähe inimesi, me teadsime, et oleme parimad ja sellest täiesti piisas.
Enne muusikaajalugu alati rääkisime ja Liisudel oli mingi herilane lendab summ summ laul.. mida me naersime kogu aeg. :D Muusikaajalood ise olid vist ühed raskematest ja igavamatest tundidest.
ma lihtsalt mäletan nii hästi, kuidas me alati kontserdiks valmistusime.. milline sagin käis.. kõik jooksid ringi ja murestesid halliks ennast aga ikka läks alati hästi. Hetkel sellele mõelda, et ma tegelt ka tulin ära nüüd ja enam ei ühtegi kontserdi.. ei teagi, kas naerda või nutta.
Ma ei tulnud sellepärast ära, et mulle ei meeldiks enam muusika või selle õppimine või inimesed muusikakoolis, kuna ma tegelt fännan litsalt kõiki, kellega seal olin.. Lihtsalt 9's klass surub peale.
Ja isegi Mihklep ütles täna, et kahju, et ära läheme.. ja mul endal oli ka kahju. Kallistasin flööti niikaua, kuni selle ära pidin andma ja hetkel samuti pisarad silmas. Aga jah, kui ma peale 9'dat oma lemmiklinna ei saa, siis lähen ja lõpetan selle muusikakooli ära. Vot.
ARMASTAN JA IGATSEN ja luban, et hakkan kontserditel käima, vesistan teil seal galerii iga ruudu nurgani läbi.
-a
